Eesti loodust kirjeldades armastatakse uhkustada meie metsarikkuse, aga ka rabade ja soodega. Kui veel 100 aastat tagasi katsid soostunud alad Eestimaa pinnast umbes 22% ehk veidi rohkem kui viiendiku, võib paljudele üllatuseks tulla, et tänaseks on sellest järel vaid üks neljandik – sood…
Toidu äraviskamine on jätkuvalt maailmas suur probleem, seda nii Eestis, laiemalt Euroopas ja kaugemalgi. Kuigi Eesti tarbijad ja ka toidutarneahela ettevõtted tekitavad võrreldes majanduslikult enam arenenud Euroopa riikidega suhteliselt vähem toidujäätmeid, tekkis 2015. aastal avaldatud…
Ohtlikke aineid leidub nii vannitoas kui köögis, nad lendlevad õhus ja peidavad end tolmus, nad on meie riietel, mööblis, kosmeetikas ja plastkarpides. Nad kogunevad meie organismi, voolavad vereringes, tekitavad tervisehäireid ja muudavad meie hormonaalset tasakaalu. Reoveega jõuavad nad tagasi…
Suur-konnakotka paare on Eestis loendatud 5–10, must-toonekurgi pisut rohkem — 40 paari. Täpsemaid arve on keeruline öelda. Miks nende linnuliikide olukord Eestis kiita ei ole, kuidas linnud rändavad ning millist tehnikat kasutatakse nende jälgimiseks — sellest kõnelesime EAGLELIFE projektijuhi…
Metsatulekahjudega meenuvad esmajoones suured põlengud Austraalias, Californias ja Venemaal. Kuid ka Eesti metsades on tuli teinud palju laastamistööd. Rohkem uudiseid metsatulekahjudest kuuleme kevadel ja suvel, samas praegugi tasuks lehti põletades ning aeda koristades olla ettevaatlik.…
LIFE programm annab võimaluse ja vahendid midagi Eesti keskkonna heaks ära teha nii, et see ka reaalselt olulist mõju avaldaks ehk lahendused peavad arvestama meid ümbritseva keskkonnaga, pakkudes ka majanduslikku ja sotsiaalset mõju.